13958016_1140975482607426_8937256305865774601_o.jpg

Hello!

Welcome to my stories about love and life. Marilyn.

Kuidas ma arvasin, et lutt on minu otsus

Kuidas ma arvasin, et lutt on minu otsus

No nii, ma olen selle looga oodanud, kuna ma siiralt lootsin, et saabub ime ja Rumi hakkab ennastunustavalt lutti imema (vastupidiselt mähkmekotile, mille ma internetist tellisin ja mis vaatamata igasuguse lootuse puudumisele siiski Hiinast mu postkasti jõudis). Aga mida ei ole juhtunud, on armastus Rumi ja luti vahel

Minnes tagasi täiesti algusesse, siis pean taaskord rääkima nendest tarkadest rasedusaegsetest raamatutest ja artiklitest, kus kirjutati, et lutti pole beebile tegelikult vaja pakkuda, kuna see võib ära rikkuda imetamisvõtte ja üleüldse on oht, et beebi võõrdub rinnast. Kuna otsustasin raseduse ajal, et minust saab superökomultimam, siis otsustasin ka seda, et mitte tiss ei ole luti asendus vaid lutt on tissi asendus ja nii palju aega mul ikka on, et oma lapsele ma mingit asendust pakkuma ei hakka, vaid pakun ikka päris originaalmahetissi.

Oh mind, ja ma mõtlesin, et see on minu otsus. Esimesel kuul pidasin tuliseid vaidluseid vanaemaga teemadel, et beebil ei ole vaja lutti. Vanaema muidugi tahtis head ja proovis mulle selgeks teha, et beebil on imemisvajadus ja lutt teeks minu elu lihtsamaks. Mina jälle, et siis imeb tissi, kui on imemisvajadus.

Pärast kuu aega voodis lamamist, beebi tissi otsas, hakkasin mõtlema, et küll oleks tore, kui vahel saaks näiteks vannis mõnuleda nõnda, et kui beebi ärkab, siis ma ei pea alasti ja läbimärjana vannist püsti hüppama ja oma seebist tissi (no olgu, seebi tõmban rätikuga nibu pealt ära) Rumile suhu suskama, vaid näiteks võib Janno talle lihtsalt luti anda ja Rumi magab kenasti edasi. Ja siis vahel, peale järjekordset keset tänavat tissitamist, kui Rumil vankris uni ära läks, mõtlesin, et küll oleks tore taas talle see lutt anda ja Rumi magaks nagu inglike edasi. Rääkimata täiesti fantastilisest, et mitte öelda fantaasiaküllasest unistusest, kuidas vahel saaks öösel magada rohkem kui kaks tundi järjest, sest Janno võib minu asemel üles tõusta, Rumile luti anda ja ta hoopis enda kaissu võtta.

Ma kujutasin ette, et kui ma kasvõi näitan Rumile lutti, siis see on nagu kokaiinidoos sõltlasele ja ta imeb selle luti nagu nuudli endale teisest toa otsast mõttejõuga suhu. Seega raseduse ajal tasuta saadud kaks lutti olid kindlalt sahtlipõhja ära peidetud, et Rumi nende haisu ka ei tunneks.

Teisel kuul siiski murdusin vanaema manitsustetulva all ja ühel üksikul õhtul otsustasin salaja ühte lutti Rumile pakkuda ja vaadata, mis juhtub. Hahahahahha! Ja ma arvasin, et lutt on minu otsus. Mitte midagi ei juhtunud. Rumi vaatas mind nagu ma oleks hulluks läinud. Tegi demonstratiivselt paar öökimisliigutust ja sülitas luti pika kaarega välja. Ma ei suutnud seda uskuda, minu nibusõltlane ei tahagi lutti imeda. Just nimelt – nibusõltlane – loomulikult ei taha ta lutti imeda.

Ja algas erinevate luttide kokku ostmine. Lutte on ikka väga palju olemas. Ja Rumile ei sobinud ei lateks, ei silikoon, ei ümar, ei kandiline. Vanaema muidugi pole siiani loobunud ja proovib ikka ja jälle Rumit imema saada nende miljoni lutiga, mis ma nüüd olen juba lihtsalt mängimiseks talle andnud.

Aga kas siin see lugu lõppeb? Kaugeltki mitte. Õnneks mulle meeldib imetamine ja Rumi on piisavalt vastutulelik, et lubab mul aeg-ajalt ka oma asjadega tegeleda, kui ta kõhu täis on saanud. Aga millega Rumi kohe üldse nõus ei ole, on igasugused lutipudelid. Ja lusikad. Ja pipett. Põhimõtteliselt igasugune katse talle pumbatud rinnapiima pakkuda on luhtunud. Seega ega väga valikut ei olegi, iga kahe tunni tagant peab emme oma tissiga platsis olema. Aga Rumi on hea laps, ega ta kisa ei tee. Surub huuled prunti, keerab pea ära ja ootab kuni tiss temani jõuab. Vanaema enam ei kasutagi mu päris nime vaid kutsub mind lihtsalt hellitaval tissiks. “Nonii, vaata Rumi, Tiss tuli koju.” Viimase katsena ostsin selle kuulsa tilaga tassi. No vaatab, mis saama hakkab, aga eks ma sellest lutipudelite saagast ja söötmisest kirjutan teine kord, kuna kuus kuud tiksub varsti täis ja lisatoit ootab kannatlikult ukse taga, et meid uue põneva kogemusega lõbustama hakata.

 

PS! Ja mõelda vaid, Chicco tahtis mulle anda tohutult lutte, et ma neid kasutaks ja kirjutaks, mis ma arvan. Vastutasuks oleksin saanud mida iganes nende toodetest, toole, vankreid ja nüüd... ei midagi. Pidin neile kahetsusega teatama, et paraku saan ma teie lutte reklaamida vaid närimismänguasjadena. Kusjuures need üleni lateksist lutid ongi jumala head närimismänguasjad.

 Artikkel ilmunud Õhtulehes 08.10.2017 Toimetas Maily Mau

Kuidas me ei käinud Soomes

Kuidas me ei käinud Soomes

Kuidas ma üle aasta kainet septembrit tähistan

Kuidas ma üle aasta kainet septembrit tähistan