13958016_1140975482607426_8937256305865774601_o.jpg

Hello!

Welcome to my stories about love and life. Marilyn.

Kuidas ma oma rahast ilma jäin

Kuidas ma oma rahast ilma jäin

Alustuseks olgu kohe öeldud, et lootus säilib ja võib-olla ma teen nüüd kellelegi väga liiga ning varsti istub mu postkasti maailma parim "disainer" mähkme kott. Kahjuks ma kahtlen selles sügavalt. Kõik sai alguse, nagu ikka, sellest, et ma jäin rasedaks. Ja rasedusega kaasnes teatav laiskus, et ma hakkasin internetist asju ostma. Samuti teatav kuuluvus vajadus, et ma ühinesin Facebookis igasuguste beebi gruppidega. Ja samuti see, et ma ei tahtnud raseduse esimestel kuudel liiga avalikult beebitarvete poodides käia. Igatahes kujunes sellest välja juba teatav sõltuvus, et ma muudkui scrollisin erinevaid beebiturgusid ja kuna mu rasedus läks üle aja, siis jõudsin kokku osta ikka igasuguseid asju, milleta oleksin tegelikult hakkama saanud.

Nüüd ma siis kasutan neid kõiki järgemööda, et endale tõestada, et tegelikult mul ikka on neid vaja. (Nagu ka kõiki sugulaste poolt saadud beebi riideid - vähemalt korra panen selga, et siis tean, et oli asja eest.) Ehk siis moto: “hakkab meeldima” on Rumile juba tuttav. Ja no ütleme nii, et see on kehtinud peaaegu kõikide asjade puhul peale luti. No seda ma ei ole suutnud panna teda ära ostma, aga ma ei ole veel sellegagi alla andnud. Kuid igasugused mähkimislinad, beebipesad, kotid ja karusellid on minu kogemuse põhjal lihtsalt harjutamise asi :D

Peale beebi sündi avastasin, et maru lihtne on igasuguseid muid asju ka internetist tellida. Kuna beebiga šoppamine ei ole mulle eriti meeltmööda, sest esiteks ei meeldi Rumile eriti siseruumis vankrisõit ja teiseks ei ole minu kaal enam sama mis enne, et haaran mida iganes ja küll selga mahub. Seega jääb meile üle Rumi kõhukotti panna ja kiirelt haarata mis meeldib ning kodus asju proovida. Veel mõnusam tellida internetist ja siis Smartposti või Omnivasse järgi minna. Ma kusjuures ei olnud enne nende Facebooki kaltsukate avastamist kunagi antud teenuseid kasutanud, aga nüüd trükin juba silmad kinni telefoni numbreid automaati. Igatahes ma neist nii vaimustatud, et hakkasin tellima ka šampoone ja vitamiine ja igasuguseid muid tarbeid.

Asi jõudis sinna maani, et avastasin ka igasugused välismaised interneti poed. Ja juba mitu nädalat järjest hüppas mul Facebookis ette "maailma parima" mähkmekoti reklaam.

LAND-Diaper-Bag-Mummy-Maternity-Nappy-Bag-Brand-Large-Capacity-Baby-Bag-Travel-Backpack-Desiger-Nursing.jpg_640x640.jpg

No tegelikult ka on ilus mähkmekott. Ja reklaam tundub esimesel peale vaatamisel igati professionaalne. Ilusad modellid ja ahvatlevad fotod. Ma arvan, et enamus Facebooki kasutavad emmesid on selle reklaami peale sattunud. Või siis ei ole. Ma loodan, et ei ole. Tegemist siis seljakotiga. Põhireklaamil on ta virsiku värvi, aga on ka teisi värve. Ja no kuna ma tegelikult ei ole kunagi pööranud tähelepanu ei sellele, mis firma silt on asjadel küljes, ega ka sellele, kas see on kasutatud/moodne/kallis/odav, vaid enamasti kõigest sellele, et kas see minule meeldib, siis ma ka eriti ei süvenenud antud reklaami rohkem, kui et kena kott. Ja see reklaam muudkui jälle hüppas mu ekraanile kuni ühel päeval ma ei suutnud vastu panna ja vajutasin sinna peale, et uurida, mis kott see siis ikkagi selline on.

Oeh, piinlikkuse tipp ausõna, aga edasi arenes lugu nõnda, et lasin silmadega üle, et ikka väga lahe kott ja nii mitu korda. Mõtlesin veel, et kuna ma toidan tissiga, siis mul ei ole ju neid pudeli hoidjaid vaja ja et tegelikult võin ka enda tavalist seljakotti kasutada mähkmekotina. Ilmselgelt Facebook nägi, et ma muudkui klikin ikka ja jälle selle reklaami peale ja lajatas mulle seda kohe mitu korda rohkem. Kuni lõpuks ühel saatuslikul õhtul, kui sõitsime maalt koju ja Rumi oli just autos magama jäänud, imetlesin taas seda kotti ja otsustasin, et ma olen nii hea ema küll, et võin endale ühe toreda ebapraktilise koti lubada. Meelde tuletades kogu eelnevat juttu, et tuuakse ju kulleriga koju ja ei pea ise minema kuhugi otsima kotti ja igatahes olen selle kotiga oma tänava kõige lahedam ema, nagu reklaam lubas. Õnneks ei sisestanud kohe suure hurraaga kuskile oma panga andmeid vaid logisin sisse Paypaliga. Ütlesin veel Jannole, et ma teen nüüd ühe ebaratsionaalse ostu ja vajutasin buy.

Näitasin kiiruga Jannole kotti ja küsisin, et kas tegin õige otsuse halli värvi suhtes. Jannole meeldis virsik ja siis juba naljaga mõtlesin, et oleks pidanud hoopis kaks tükki tellima. Peagi paraku sain teada, et asi oli naljast kaugel, sest lugu läks väga kahtlaseks. Kui enne tellimist tuli seda reklaami mulle palju Facebooki, siis nüüd hakkas seda tulema peaaegu peale iga postitust pluss veel ka instagrammi. Ja nagu lugedes minu mõtteid tulid ka pakkumised, et osta 2 saad odavamalt ja osta 5, saad kuuenda tasuta. See kõik oli väga veider, aga minu naiivne ajuke suutis vaid mõelda, et kurja küll, et ma varem ei märganud, oleks kohe kaks eri värvi tellinud. See järel hakkasin märkama, et iga reklaami all oli allahindluse protsent aina suurem ja koti hinnad üleüldse erinevad. No nüüd hakkas mul juba imelik. Klikkisin siis taaskord ühe reklaami peale ja märkasin, et kõikide reklaamide pakkujad on erinevad interneti poed. Nendes ringi vaadates avastasin, et erinevad poed pakuvad erinevaid värve ja, ohoo, erinevate firma siltidega kotte. Nüüd sain juba aru, et olen mingi lollusega saanud hakkama ja asusin googeldama. Loomulikult tuligi välja, et selle poe andmed on salastatud, kuigi esilehel kirjas, et Canada üksikema peab seda poodi jne. Ühesõnaga sain aru, et interneti šopingutes on mul veel pikk tee käia.

Lootus püsis, kuni hakkasin lugema nendel Facebooki lehtedel erinevaid kommentaare, kus kirjutati, et mitte keegi pole oma kaupa uneski näinud ja mõni üksik, kes aastate möödudes oli siiski kauba saanud kätte, ei olnud sellega üldse rahul. Ilmselgelt osavamad interneti šoppajad alustavad nendest sammudest, millega mina lõpetasin. Ehk loevad neid kommentaare ja googeldavad poodi, aga ma paraku sain lihtsalt 45 eurose õppetunni. Arvestades, kuidas ma Jannole Spas peapesu tegin 20ne euroste ujukate eest, siis nagu ikka, sai karma mu kätte.    

Sellega seoses tekkis mul küsimus, et mis asi see Aliexpress on, kuna saan aru, et mingisse taolisse võrku ma sattusingi. Lehekülg, kust tellisin kandis küll nime Pandablue, aga tundub, et need asjad on seotud, kuna need samad kotid seal Aliexpressis ka. Mulle endale tundub, et tegemist on interneti ChinaTowniga, aga heameelega saaksin nüüd targemaksja enam selliste lollustega ei tegeleks. Või kui tegeleks, siis vähemalt nii, et kaup jõuaks minuni ja raha... no ma ei tea, kuhu see raha jõuaks, aga vähemalt mingi koti rihma või lõhna saaksin vastu.

Lõpetuseks panin Rumi raamatut lugema, et ta saaks varakult juba oma emast nutikamaks!

Kuidas me Rumiga haiglasse sattusime

Kuidas me Rumiga haiglasse sattusime

Kuidas Rumi saunas käis

Kuidas Rumi saunas käis