13958016_1140975482607426_8937256305865774601_o.jpg

Hello!

Welcome to my stories about love and life. Marilyn.

Kuidas Eesti tusatses

Kuidas Eesti tusatses

Reisimisega on alati see asi, et Eestisse tagasi jõudes on selline tunne, nagu ei oleks kunagi ära käinudki. Eestisse sisseelamine oli lihtne tänu imeilusatele Eesti suveilmadele. Sõprade taasnägemine võitis mu südame, rääkimata meie uuest imearmsast kodust, mille sisustamisega juba kuid ametis oleme. Aga alguses see tagasitulek ei olnudki nii roosiline...

Lennusõit läks juba plaanitust täiesti teisiti. Ostsin lennupiletid algusega Barcelonast, et me ei peaks Rumiga lennukit vahetama, ja sellisele kellaajale, et Rumi saaks kohe ööunne jääda. Paraku just seda viimast ta teha ei soovinud. Terve lennu Rumi laulis ja vaidles beebide keeles teemal, miks ta peab ühe koha peal istuma. Lõpuks jäi ta magama pool tundi enne maandumist, mis oli siis täpselt kesköösel. Eks ma saan temast aru ka, kuna sõit Valenciast Barcelonasse oli juba neli tundi istumist ja sinna otsa veel lennukis neli tundi istumist ei meeldi ühelegi lapsele, rääkimata üheaastasest beebist.

Panin magava lapse peale maandumist kõhukotti ning kohtusin onu, vanaema ja õega. Nad võtsid kaasa Rumi turvahälli, millega me ta haiglast koju tõime. Turvahäll oli ilmselgelt Rumile väikseks jäänud, aga kuna Rumi turvatool sõitis koos Jannoga alles Valenciast Eestisse tagasi, otsustasime siiski Rumi sinna sisse panna. Selle peale ärkas ta muidugi üles ja sai totaalse šoki, miks ta järsku on autos, kitsas hällis, võõras riigis koos inimestega, kes on kahtlaselt tuttavad, kuid nagu ei ole ka.

Imeline vahetus toimus hommikul, kui Rumi tegi vanaema juures silmad lahti ja vaatas tuba sellise pilguga nagu me polekski kunagi ära käinud. Hommikul vaatas ta ka õde ja vanaema nii nagu nad oleksid vanad sõbrad.

Ma ei tea, kas ma ise olin veel oma mõtetega nii Hispaanias või oli see asjade kokkulangevus, aga Eesti meid nii sõbralikult vastu ei võtnud. Vähe sellest, et saime kohe lennukis riielda selle eest, et meie kohver oli liiga suur ja lohakalt üles riiulile pandud, saatis järgmisel päeval meid üks härra sinna samusesse, kui talle Kristiine keskuse Prisma vahekäigus käruga ette jäime. Kui ma hakkasin naerma ja küsisin, et vabandust, kas ma kuulsin õigesti, siis ta pobises vaikset omaette, et ei saatnud teid, iseennast saatsin. Tänaval tundus ka, et inimestel on kurvad ja tusased näod peas, aga nüüd proovin ise naeratus näol ringi käia ja tundub, et inimesed naeratavadki rohkem. Vaatamata vihmale.

Sealt edasi tuli üks vahva multika sisselugemine ja mitte nii vahva teade Hispaaniast, et kukkusingi kahjuks ühe oma eksami läbi. Ja vahva järeleksam Eestis, mille sooritasin täiuslikult. Õnneks saabus Janno peagi ka tagasi Eestisse ja saime minna koos oma uut kodu vaatama ning peale seda tundub kõik päikseline. Rumi sai Stroller24-lt endale uue käru, mille saab jalgratta taha kinnitada. Ostsime talle ka vahva rattakiivri, et ta saaks peagi Kalamaja tänavatel ringi vurada. Selliseid rattateid nagu Valencias pean ma muidugi veel aastaid Eestisse ootama, aga nii imeilusat ilma kui Eestis sellel suvel oli, ei osanud ma uneski näha.

Proovime tooteid - Greentom Classic käru

Kuidas me Michelini restoranis käisime

Kuidas me Michelini restoranis käisime