Jul 04, 2011
Umbes kell 11 olin lennujaamas ja tegelikult väga põnevil, kuna sõidan üheks kuuks Madeirale lindistama telesarja "Saare Sosinad". Sõidsin Portugali läbi Londoni. Ja sealt edasi Madeirale. Kuna me tuleme tagasi alles 29 juuli öösel, see teeb 25 päeva, siis kõik olid oma kohvrid pakkinud üle, mul õnneks kilo alla. Ostsin endale Londonist uue lõhna, nüüd tunnen seda koguaeg enda ümber. Hetkel on kell 22.55 ja ma olen lõpuks jõudnud Portugali, Portosse. Meie lend läheb alles kell 1 öösel ja kohale jõuame mingi 02.30 eesti aja järgi, seega päris palju ootamist. Siin kell 2 tundi taga.
Joon õlut ja söön mingeid isetehtud krõpse. See on tore, et mulle tundub, et toidud on küll Portugalis head - ses mõttes, et kui mulle midagi meeldib reisimise juures peale jalutamise ja äraeksimise, siis on see kindlasti söömine. Ja muide õlu on ka täitsa hea!!
Vahin oma telefoni liiga palju... heh. Totakas..
Kell on eesti aja järgi 7 hommikul. Jõime verandal veini ja vestlesime ja mul jooksis juhe nii kokku, et lippasin ruttu voodisse. Mu aju vajab puhkust. Ma ei tea, kas ma jaksan mõelda nii palju kõikidest asjadest. Kuna kogu see värk siin saab nii sürr olema, siis teised rääkisid oma hirmudest ja vastutusest ja ma tunnen, et olen natukene liiga veel liiga Eestis ja oma maailmas, et hommikul vaatab mis saab. Aga igatahes eesmärk on õppida vaikima. Eluks on see eesmärk. Aga ma ei oska veel hästi. Rääkimine tuleb mul imeliselt välja, aga selle kuu ajaga siin ma niiväga tahan õppida vaikima. Vaikimine tähendab enesekindlust. Ei ole vaja kellelegi ega maailmale midagi tõestada. Ma isegi usun, et ma suudan seda õppida. Olen iseenda õpetaja. Madeira on ilus küll.
Jul 05, 2011
Täna on terve päev olnud põhimõtteliselt vaba. Tutvusime kohaga ja vedelesime bassu ääres. Hetkel käib seline naerumöll, et täitsa lõpp. Kõik näitlejad on suti hirmul homse pärast, sest keegi ei tea ju tegelikult, mis meid ees ootab ja siis ükskõik mis lause keegi ütleb lihtsalt kõik hirnuvad. See tähendab siis seda, et kogu sari "Saare Sosinad" on improviseeritud stsenaariumiga. Meile on. antud kätte karakterid ja mängukohad - aga see, mida me räägime ja mis suunas sari edeneb - see sõltub näitlejate mängust ja ideedest. Ehk siis duubleid ei ole.
Istume maja taga, kus meil hommikusöögidki toimuvad, ja ootame homset graafikut nö. Terve päev oleme püüdnud välja nuputada, et kes keda tegelastest kui kaua tunneb ja sünnipäevasi kokku leppinud. Mu tegelasel on niipalju kingi ja kostüüme, et terve tuba on neid täis. Ma ei kujuta ette küll, kuidas ma neid kõiki kanda jõuan. Nägin täna hiiglasuurt Jeepi, millega tuli välja, et ma pean sõitma hakkama. Jeebus, siin on kahesuunalised tänavad kitsamad, kui ühesuunalised. Ei tundu väga reaalne, aga egas midagi. Las minna.
Söögid ongi head. Hommikusöök on hotellis. Või noh, selles majakeses, kus me elame. Õhtusöök ühes kohalikus restos ja ai kui hea see oli. Enamus vabast ajast täna istusin viinamarja istanduses ja mõtlesin Nionile laulusõnu. Kusjuures jäin ise täitsa rahule 🙂 Pimedaks läheb tükkmaad varem kui eestis ja õhtud on täitsa jahedad. Aga kui päike paistab, siis ta on ikka täiega tuline. Õhk ise ei olegi nii tuline. Vot, aga eks ma jään homset siis ootama ja lähen tuttu ära. Homme on kell 7 (eesti aja järgi kell 9) juba grimm. Rääkides kostüümidest, siis olen ka üsna ainukene, kes on koguaeg grimmitud. Mh. “Kurat sa lähed Madeirale ja võtad kudumise kaasa” mõtleme homseks repliike välja.
Jul 06, 2011
Nonii, nüüd on siis esimene võttepäev möödas. Iseenesest oli väga lustakas. Lennujaamas tuli ikka konkreetselt üks päris töötaja meiega rääkima, kes ei lasknud ennast üldse kaameratest häirida. Mul tuli selline sabin sisse, et hoia ja keela. Ta oli ikka konkreetselt jumala kuri ja keegi ei teinud stoppi ka. Samas ma arvan, et see stseen tuli kõikidest kõige ehedam. Eks see on loogiline ka, et täna oli keeruline, kuna ei tea veel tegelastest midagi (mäletad - me improviseerime kogu sarja). Homme läheb juba lihtsamaks MA LOODAN. Homme pean siis Jeepiga sõitma, seda ma ikka kardan ka täiega.. Täna sõitsime linna vahel ja need teed on ikka ebareaalsed. See saar on vulkaanist tekkinud ja siis kõik on nagu niiiiii künklik ja mägine, et täiesti uskumatu, aga maruilus. Ühes stseenis olime kohalikus hotellis, kus pidin majaperenaisega koos tegema süüa. Tegime suppi ja salatit ja ta pakkus mingeid hirmus häid marju, mis pidid ainult Madeiral kasvama, mida ma küll eriti ei usu.
Põhimõtteliselt oli üsna lühike ja kerge võttepäev, aga hirm on, et mis sellest kammajaast üldse välja tuleb, aga ma leian, et see ei ole minu asi muretseda ja peab usaldama võttemeeskonda. See on äge, et kui me mingeid ideid ise pakume, näiteks ütleme mingi info, mida ei ole meile edastatud, siis see kirjutatakse kohe sisse ja see tuleb edaspidi mängu sisse. Niikaua, kui toimub mingi tegevus on hästi lõbus ja ok, aga kui on lihtsalt dialoog, siis on ikka üsna raske improviseerida. Tekib kohe vajadus, et sa pead koguaeg rääkima, aga päris elus sa ju ei räägi koguaeg. Keeruline on ka see, et tahaks homseks ettevalmistuda, aga kuna infot ei ole eriti, siis kogu ettevalmistus ongi niipalju, et valin kostüümi ja pesen ennast puhtaks ja loen läbi, mis homme hakkab juhtuma.
Inimesed on siin ikka väga nummid. See saar pidi olema umbes sama suur kui Saaremaa. Ma arvan, et varsti kihab kogu Madeira, et siin toimuva mingid võtted. Mingi artikkel olevat juba ilmunud. Maarika: “Vaata kui madalal need linnud lendavad” Tiit: “No kuule, kõrgel sa merepinnast oled” Täna on jõle jahe ja nagu ma olen juba maininud, siis mul ei ole üldse soojasid riideid kaasas. Õnneks Keit andis oma miki-minni pusa ja see päästab palju.
Jul 07, 2011
Täna oli ikka tõeliselt crazy!!!!!! Jõudsin üsna nüüd hotelli. Uh ma ei teagi kohe kust alustada. No äratus oli väga vara, aga ma läksin magama ka väga vara, siis olin hommikul tegelikult väga puhanud ja läksime linna. Seal oli nati šoppamist ja värki ja kõik sujus. Siis pidime tulema koju ja minema minu härraga, Jaaniga tülli, ja hetkel tundub, et siia kogu meie suhe vist lõppebki (sarjas siis nimelt).
Nii ja siis tuli see Jeepiga sõit. Nii, ja see oli alguses hirmus, aga lõpuks hakkas ikka täiega meeldima. Homme saan teada, kas nad veel mind lasevad sinna rooli taha. Hetkel olen liiga palju veini joonud, SEST viimane võte oli Casinos. Heheee. Ühesõnaga käisime vaatamas varieteed. Portugali versiooni siis. Põhimõttelidelt oli äge, aga emotsiooni ei olnud. Aga täpsus oli, tohutu täpsus. Ja väga täiesti uskumatult glämm koht oli, arvestades oma elustiili, siis väga vist ei satu enam kunagi nii, aga mulle väga meeldis. Ma lippan siin enamus ajast paljajalu ringi ja koguaeg on hirm, et astun sisalikele peale, sest neid on tohutult.
Jul 08, 2011
Kunagi kohtusid armastus ja sõprus. Armastus hakkas uhkeldama:” milleks sind sõprus inimestele üldse vaja on, kui mina olen neil juba olemas?” sõprus vastas:” aga selleks et jäta maha naeratus sinna, kuhu sina jätsid lahkudes pisarad”
Sellise lausega algas meil viimane võte. Indrek Sammul siis improviseerides ilma ette hoiatamata teatas seda. Mul tõmbas silma nii vesiseks, et terve võttegrupp hoidis hinge kinni, kas nüüd hakkan kohe nutma või pean veel veidi vastu. Nimelt stsenaarium järgmine, et minu mees on teise naisega kuskil ära ja ma õhtustan koos kahe tuttavaga. Eks ta tegi seda teadlikult, aga eriti lahe sisseelamine oli rolli. Pm pidasin ma veel sutikene vastu ja siis lasin pisarad valla ja stseen sujus väga toredasti.
Vot aga enne seda käisime hommikust söömas kohalike portugali kaunitaridega ja tuli välja, et kui portugali meestele meeldivad blondiinid, siis portugali naistega nii ei ole - ehk siis meie tõmmumad võttegrupi poisid said tohutu tähelepanu ja kiljumiste osaliseks. See oli väga fun. Mõtlesin sellepeale, et Eestis sa ei näe kunagi tüdrukuid nii kelmikalt flirtimas. Nad olid nii vabad ja kõik siin portugalis näitlevad küll nii, nagu see oleks nil sündides kaasas. Igatahes poistel oli väga lõbus. Väga pikk ja segane päev on olnud. See improviseerimine on väga lõbus, aga vahepeal kui inimeste arusaamad vastu kõlksuvad, siis tekib suuuuuur segadus.
Jul 09, 2011
Täna on olnud väga hull päev. Apppiiiiiiiii. Põhimõtteliselt sain ma teada, et see asi, mida me siin teeme on tüüpiline lõuna-ameerika seebikas. Lihtsalt me improviseerime. See on nii hull, siin on olnud sellised kisamised üksteisepeale, et mul paratamatult hakkavad käed värisema ja vererõhk tõuseb. Asi läheb vahepeal ikka väga reaalseks. Jeebus - jeebus. Pean ikka täiega jälgima, et päriselt raksu ei läheks inimestega.
Ühesõnaga oli meil selline väga pingeline stseen kus kõik isad, pojad, emad ja armukesed said kokku.. Ja siis peale seda oli õhtusöök, kus siis peale seda skandaali kohtuti. Minu ülesanne oli ajada närvi kõiki naisi. Isegi õnnestus, aga paratamatult tekkis tunne, et nad ongi päriselt mu peale närvis. Selles mõttes on see etüüdide tegemine ikka jumala hull.
Tore on see, et pm kõik võetakse ühe duubliga ja nii nagu sa teed, nii jääbki. Lihtsalt võib teha nii pikalt kui soovi on ja tuleb. Annab kerida ikka küll. Homme siis see mehiko seep jätkub ja mina pean minema aina armukadedamaks ja armukadedamaks. Täna pakkusin välja, et sarja lõpp võiks olla see, et ma tapan kellegi ära ja mind pannakse Madeiral vangi. Ma väga loodan, et nad seda ideed tõepähe ei võta.
Jul 10, 2011
Täna on olnud tegelikult väga lihtne päev. Magasin mingi kella 9ni, siis läks lihtsalt uni ära. Võte ise hakkas kell 13.00 ja tuli selline totter idee, et ostan poest mängu sõrmused ja kingin need oma nö mehele ja nad olid nõus. Mis oli nii tore. Jaan sai võttel jumala toredad naerukrambid. Igatahes see oli väga fun. Ülejäänud päev veeres rahulikult ja siis tuli platsile Miss Madeira ! ! ! Kõik mehed lõid särama. Pidin lahendama stseeni olles oma mehe peale tige, aga nii kui mulle öeldi, et see on Miss Madeira, siis läks meelest mees ja kõik muu ja ma lihtsalt oma karakterina olin nii tüdrukus kinni, et stseen lahenes hoopis teisiti ja õnneks see režissööridele meeldis.
Homme on mul räme pikk päev. Oma mehe sarja-eksnaise seltsis. Jeii, saab olema väga fun. Õhtul sain lõpuks oma kauaoodatud jalutuskäigu ka. Ütlesime grimmeerija Janaga, et me tahame jala minna, ja siis koos mõne saatjaga saime väikse ekskursiooni ja otsustasime, et me enam autoga sööma ei lähe, sest need maastikud on ikka nii kihvtid.
Õnneks on ülehomme juba vaba päev. Terve hunnik eestlasi tuleb juurde, mingid näitlejad veel ja siis Tiidu pere ja paari näitleja pered veel. Siis on jälle põnev. Aga võttegrupi meeskond on juba vabadel hetkedel mingid piljardi kohad ja Mihkel mingid toredad restod välja uurinud, et loodetavasti saab siis ülehomme natukene kohalikku melu ka nautida, kuigi seda ei pidanud siin palju olema. Kõik joovad ainult veini ja vahivad taevast. Ei mingit pidu.
Ükspäev õgisin siin kalmaare ka, aga pean mainima, et ikka liha on nende teema täiega. Ei kalmaarid olid head, väga head, aga liha on ikka nii üle prahi, et hoia ja keela. Kuna kõik näitlejad pole veel kohal, siis Mihkel pidi eile Inga keha tegema, ja lasi siin musta kleidiga ringi, me saime sellised naerukrambid, kui me teda nägime. Lubas, et kui me hästi ei käitu ja stsenaristi Elo liiga endast välja ajame, hakkab tema edasi kirjutama ja siis ainult selliseid ideid tulebki.
Huvilistele kirjutan veidike sellest kohast, kus asun. Madeiara asub keset Atlandi ookeani ja kuulub Portugalile. Ümbermõõdult on väiksem kui Hiiumaa, aga ta on tohutult mägine ja sügavate orgudega. Saare pealinn on Funchal, kus elab inimesi umbes samapalju kui Tartus ja saarel üldse elab umbes 250 000 inimest.
Rannapuhkust siin ei saa ette võtta, sest randu lihtsalt eriti ei ole. Naabersaarel Porto Santos on 9km pikkune rannariba, kuhu saab sõita. Madeira on rohkem matkamiseks. Või hotellis peesitamiseks. Portugalist oleme 860km kaugusel, Aafrika rannikust 600km kaugusel ja Kanaaridest 400km kaugusel. Saarel on vahemereline kliima, ehk igavene suvi. Kunagi ei ole liiga soe või liiga külm. Ookeaniga risti asetsevad tänavad on umbes 45 kraadise nurga all. Banaanid on hästi pisikesed ja jube magusad. Kõige põnevam on Madeiral taimehuvilistel, sest siin kasvab peaaegu kõiki taimi, mis üldse olemas. Madeira rahvuslill on strelitsiaid. Turistide horde saarelt ei leia, kuna mingit tohutut pidu ja ööelu siit loota ei ole. See on ikkagi rohkem koht, kuhu tulla perega või kahekesi või üksi ja puhata, magada, süüa, lugeda, peesitada ja jalutada. Mulle sobib hästi. Madeira on tekkinud vulkaanist. Ja põhimõtteliselt on ta hiiglaslik botaanikaaed.
Jul 11, 2011
Indreku tegelane on meil selline vanasõnade spets:
Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud.
Naise “Ja” ning “Ei” vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela pea sisse.
Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb.
Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad.
Mehe tarkus ja naise kannatlikuus toovad rahu majja.
Parim, mida isa saab teha oma laste heaks, on armastada nende ema.
Armastus tähendab leida teise inimese õnnes omaenda õnn.
Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata.
Üks mu lemmikuid oli midagi sarnast:
Mees läheb naise ukse taha, et teda naiseks paluda ja naine ei lase teda sisse ja siis mees läheb ja saab hästi targaks, aastad mööduvad ja läheb uuesti naise ukse taha. Naine ei lase teda ikkagi sisse. Läheb saab hästi jõukaks, aastad mööduvad ja naine ei lase teda ikkagi sisse. Läheb ja saab hästi edukaks, omandab palju maju ja ärisid ja rohkem tarkust ja jõukust, aga naise ukse taha enam ei lähe ja naine tuleb ise. Mees laseb ta sisse ja abiellub temaga. Sõbrad kohe vastu, et mis mõttes ja ta on sinuga ju nii halvasti käitunud ja mees ütleb, et vaadake sellepärast, et ilma temata ma ei oleks see mees kes ma olen praegu.
Homme on vaba päev, mis tähendab seda, et täna on pidupidupidu :))) Ühesõnaga ma leidsin endale lemmik inimese maailmas, Taavo Kongi. Lihtsalt täiesti lõpp. Ma irvitan juba terve õhtu, ma ei saa aru, kus selliseid inimesi tehakse. Vb see on esmamulje, aga tegelikult ka. Juba esimesel õhtul lennukis ma mõtlesin, et mis kuradi huumorisoon see on. Väga äge tüüp. me kõik lihtsalt irvitame koguaeg, sest kõik mis ta suust tuleb on kuld. Ma arvan, et mul on selle tüübi käest nii palju õppida, et ma ei tea kohe. Täna ta seletas mulle pikalt, kuidas maailma kõige lihtsam lause “lase vabaks” mis tundus ilgelt naiivne, aga tegeliklt on kogu teatri ja filmimaailma hakkamasaamise ainuke juhtpunkt. Jess. Uhesõnaga Õnne 13 operaator ja kui kunagi juhtute kohtuma või tutvuma, siis usun, et saate kohe aru mis ma siin kiljun. Vot.
Tänane päev oli põnev. Hommikul vara alustasime ja lasime nii umbes 12 tundi jutti. Enamus stseene oli koos Maarikaga. Käisime lehma lüpsmas ja sogasime mingeid kreeme kokku ja väga fun. Viimane stseen oli koos Jaaniga, kus mul sai villand, et ta must üle sõidab koguaeg ja ma mingi jooksunaine olen ja siis ma pidin suhtesse pausi tegema jne. Kuskil viinamarjapõldude vahel. See oli lõpuks üsna dramaatiline. Õnneks oli see viimane stseen ja sai kohe puhkama.
Ja siis läksimegi sööma ja juba pittu. Ja nüüd mingi jant seal õues toimub ja ma mõtlesin, et tulen ruttu ütlen head ööd ära ja siis tagasi. Päris haige vestlus oli mul täna ka peegliga. Aga aus. Jah… ja tegelikult ei ole vajagi ju kellelegi midagi tõestada.
Lase vabaks.. Heheee. See pidavat tegelikult tähendama, et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hakkan siin Madeiral vaikselt aru saama küll, millest ma unistan ja et kõik ei olegi nii kaugel ja eemal ja võimatu. See on täitsa tore. Ja see mitte mõtlemine on ka põnev. Vahepeal olen ikka hirmus kurb. Kohe nii kurb, et hüppaks peaga vastu seina, aga mitte nii kurb, et hakkaks nutma ja siis vaatan peeglisse ja täitsa perses, mulle täiega meeldib see chikk, kes mulle vastu vahib. Hello lõuendid!!! Ja august. Ja see friiking kogemus! Ja las minna las minna las minna. Ise ma olen seda kunagi öelnud ja siis selle unustanud, aga tegeliklt ma usun sellesse. Mina ei ole jumal. Ja mina ei kontrolli. Teen endast parima, et oleks nii, nagu tundub õige ja küll maailma ise jookseb jonksu.
Jul 12, 2011
Täna oli vaba päev. Magasin mõnusalt kaua ja siis pesin ja kuulasin muusikat õutsis. Maarika kuulas erinevaid lugusid. Talle väga meeldis Nioni uus lugu. Mantra gora lugude kohta ütles, et mu laulmis ja sõnade stiil meenutab talle Zemfirat, mis oli mulle väga suur kompliment.
Siis mõtlesin, et peesitan bassu ääres ja loen raamatut, aga üsna pea tulid Ergod ja Taavo ja kutsusid mägedesse. See oli lihtsalt nii tuus. Jeebus siin hakkas just ilutulestik, aga ok, ma jätkan. Kellelgi vist on pulm... igatahes käisin mägedes täna. Pm vulkaani tipus ja oli üli tore oli. See õhk seal oli nii puhas, et kui me jõudsime üles, siis me kõik lihtsalt istusime maha ja passisime tühja mingi veerand tundi. Nii hea oli olla. Täiesti uskumatu! Taimed lõhnasid nii teistmood, nagu ma neid kunagi polnud tundnud. Jõime maailmalõpu kohvikus kohvi ja kõndisime läbi pilvede. Pilved olid niisked. Sõiduteed olid kuristiku äärel. Lehmad kõndisid mööda sõiduteed. Käisime pealinnas ka, aga me olime nii lummuses, et ei viitsinud poodelda. Ma väikese ostu küll tegin, sest see karjus mulle “Keit” aga eks me läheme linna veel.
Igatahes pealinnas läksime hoopis kohvikusse ja sõime suppi ja jõime veini ja ma ei jõudnud üldse süüa. Söögiisu aina väheneb, aga toitu on palju. Siis oli veel kodulinnas ka söömine, kus sõin jälle ainult liha ja salati ära ja kokk tuli minu juurde ja ütles, et on märganud, et ma jätan riisi ja makakad ja kartuli alati alles, et kas ma tahan, et edaspidi paneb lihtsalt rohkem salatit. See on lihtsalt uskumatu kui tähelepanelikud nad on. Mul oli veidi piinlik, aga olin väga tänulik.
Õhtu lõpuks läksime siis veel ka piljardit mängima. Poisid olid seal juba enne käinud ka. Ja see oli väga fun. Aknast oli nii hull vaade jälle ja võitsin ainult ühe mängu, aga nii tore oli siin juttu rääkida teise valdkonna inimestega kui näitlejad ja väga i-le täpp oli see piljard õhtu lõpuks. Tulin hotelli ära ja homme kell 12 hakkab võte. Homme tuleb selline päev kus pean täiesti uskumatult armukadetsema jälle. Tundus päris totter, aga eks siis homme näeb.
Jul 13, 2011
Vot vot, täna olen olnud kuidagi väsinud ja veidi pahur. Imelik on olnud. Agaaaaa... võte on läinud toredasti. Üsna palju karjumist on olnud aga ka lõbus. Selles mõttes, et karjunud olen stseenide siseselt, aga kuna tekst on impro, siis see võtab reaalselt koguaeg käed värisema. Lisaks siis tegime Maarikaga maske. Banaani panime näkku kui täpne olla.
Kõige toredam ongi täna olnud see, et kuna enamus stseene on olnud Maarikaga, siis on lihtsalt olnud ka võtte väliselt väga armsaid vestlusi temaga. Aga jah, tuju väga ei ole, rääkida väga ei viitsi. Vot ei teagi nüüd. Varsti tulevad mõned uued eestlased kampa juurde, vb siis tuleb ka tuju. Nt Tabor, kellega on alati väga tore.
Olen päev otsa platvormidega ringi lasknud, aga kuna siin on tohutu mägine, siis üksi eriti kaugele ei jõua, koguaeg peab kellegi käevangus olema. Panin lõpuks plätud, kuna hakkasin oma hüppeliigeste pärast mure tundma. Homme tuleb mängu pornoajakiri, kus on mu pilt. Njaaa. Mihkel photoshopis selle kokku ja peaks mainima, et väga kauni kehaga neiu on mulle näo alla valinud. Täitsa lõbus oli vaadata pilti.. Ühesõnaga ma juraksin veel, aga kuna mul ei ole tuju, siis ma lähen otsin ruttu tegevust või ronin ära magama.
Jul 14, 2011
Täna said ratturid vabaks. Mul on nii kohutavalt hea meel. Ma isegi ei teadnud, et ma neile nii väga kaasa elan. Aga juu siis elasin. Ei viitsi väga miskit kirjutada, aga on olnud tore päev. Kirjutan natukene juba sellepärast, et ei jääks päeva vahele.
Hommikul käisime fotograafi juures ja lasime endast pilti teha, ja seal maarika leidis minust alasti pildi.. Vot nii. Tegelikult see ei ole mina vaid hästi ilusa kehaga tüdruk ja minu näoga. Jehuu. Proovisin neile öelda, et siiski siiski ärge seda pange sisse. Siis käisime Jaanaga linnapeal niisama. Leidsin seal väga ägeda särgi Karlile, aga mulle tundus, et üks nr oli liiga väike ja teine liiga suur, seega jäi ostmata, aga väga tuus oli, kui sinna veel satun, siis vb keegi teine saab selle õnneliku särgi omanikuks.
Õhtul tegime jälle väikese piljardi, aga seekord haakisid ennast külge mingid kohalikud, kes kutsusid mind seda lauajalkat mängima. Ma väga ei tahtnud nendega suhelda, aga lõpuks läksin siiski. See oli niiiiii fun, et meie omad vajusid ka sinna ja sai kiljutud nagu hull.. Muu märkimisväärne puudub. Vahel loen päevi hirmuga, vahel rõõmuga. Oleneb päevast.
Igatahes parem õhtu lõpp kui eile. Ah jaa, eile tulid Margus Tabor ja Leeni ja siis Tiidu pere ja Viire pere ja Inga pere. See tõi uut energiat küll. Ja ilus on vaadata. Jaanaga oli täna kohe mitu armast vestlust. Ei, seda ma ei eita. Väga armsad ja siirad inimesed on ümberringi!
Jul 15, 2011
Et siis… Mhh… Et siis… Oeh… Nõnda täna siis on olnud lihtne päev võtete mõttes. Et siis uus tegelane küll mängus, aga muidu on olnud nagu sups ja valmis. Vot. Ja siis… Bassu ääres sai palju peesitatud. Ja kuna esimene võttegrupp oli pea kohe vaba, siis nendega hängitud. Nüüd mõtlen, kas väike piljardi õhtu jälle või miskit muud. Eks näis Aga… Ega siis midagi uut siin päikese all ei olegi, maailm keerleb samas suunas ja pöörleb nagu ikka. Sutikene šokeeriv päev on olnud kohati kohati, aga ei midagi uut. Kirjutasin veitsa laulusõnu siin vahepeal. Isegi tuli tore refrään. Eelmine mulle ei meeldinud ja siis proovisin muusika järgi rohkem minna ja kirjutada nii nagu tundub, et meeleolu juba on laulus sees. Läks lugu palju lõbusamaks. Sõnade poolest siis. Muidu siis päike paistab nagu ikka ja õhtud on külmad nagu ikka ja serenaadilaulja laulab Maarikale nagu ikka ja söögiks on liha nagu ikka ja mina olen selline nagu ikka.
Jul 16, 2011
Kirjutan tänase sissekande enne oma viimast võtet. Siiani on olnud väga hull, sest on olnud sellised stseenid, et ma olen kaamerate ees ainult ulgunud ja väga dramaatiline värk. Palusin endale kirjutada edaspidi veidi rõõmsamaid stseene ka, muidu natukene kehva, kui koguaeg ainult sarjas ulun. Eile õhtu lõppes väga toredasti, kuna käisime jälle piljardis ja reaalselt ma hakkasin lõpuks võitma. Sain mingist nõksust aru. Üks ühe käega mees hakkas mind õpetama ja ma sain lõpuks ikka päris mitu head lööki, mis ma ise välja arvutasin. Ja hetkel on bassus hunnik inimesi ja vedeleme seal. Täna oli ka pikk telefonikõne emaga, kes ma ikka ja jälle saan aru, et vähemalt minuarust on maailma kõige targem inimene. Oskaks ma küll ka teda alati kuulata.
Nüüd on meil kaks stsenaristi, sest Mihkel hakkas ka kirjutama lisaks Elole. Ja see eilne šokk, eheee, sellega on nüüd nii, et krt on nagu on, aga kõik need jutud naiselikust tunnetusest - jepsjeps. Võib ju mõelda, et oled ise jobu, aga tegelikult algab kõik valikutest ma arvan ja ma lihtsalt olen natukene liiga naiivne, mis puutub tunnetesse. Eks see näitlemises tuleb kasuks ja võib-olla ka muusikas. Mul sõbranna ütleb pidevalt, et minult ei ole mõtet küsida, mis ma kelleski arvan, sest kipun tihti eeldama kõigist head, aga tegelikult tuleb lihtsalt kohe olla targem. Naiselikud instinktid on vist ikkagi olemas. Einoh, eks ma olengi pikaldane ja pean vb käima veidi pikema raja maha kui mõned, et sellest aru saada, kuidas näha kohe seda, mis mu ümber toimub ja seda ka endale tunnistada, mitte endas kahelda kogu-aeg. Ma lihtsalt siiralt vaimustungi jube kiiresti, kui on midagi vaimustavat ja ei kipu eriti kahtlema, et minuski on midagi mitte vaimustavat, hehee..
Vot aga lõpetuseks siis – ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks – ja eriti veel, kui sa oled seda ise kogenud, kui sulle midagi sellist on tehtud!!! See ei ole inimlik. Eksimine on, aga ise oleks hea muidugi aru saada ka, et oled eksinud. Uh kui tark pläma siit nüüd tuli, jajah, aga eks ma olengi vastuoluline ja nämm-nämm söön pidevalt oma sõnu.
Jul 17, 2011
Nii nii. Et siis täna jälle kirjutan enne viimast võtet, sest on aega ja õhtud lahenevad enamasti teisiti ja tegusalt. Ehk siis eilne õhtu oli marutore. Peale õhtusööki, kus nad ikka veel teevad mulle liha ja salati spetsjom portsusid (vahepeal ikka nosin teiste taldrikutest friikaid ka), läksime, üllatus, piljardit mängima. Seekord läksime operaator Taavoga kahekesi ees ja siis tulid supsti järgi režissöör Saar ja kaasprodutsent Andres. Üsna pea ühinesid veel operaator Ergo ja Palm, mis oli tore, sest Palm on meil see, kes üldse ei saa välja, kuna ta koguaeg peab nö paberimajandusega tegelema. Ja ennäe imet lõpuks tuli isegi meie peaprodutsent Janno kohale. Et point siis selles, et seltskond oli veidi teisem, kui me muidu oleme seal iga õhtu käinud. Mis oli tore, oli see, kui esimestel päevadel pigem olin mina see kehvake, kellega siis võtsid paari ainult tugevad mängijad, siis nüüd hakkasid tüübid mind õlledega juba ära ostma, heheee.
Anyways siis tuli üks portugali tüüp ja hakkas meiega koos mängima ja ta mängis oi kui hästi. Kõik kutid siis kordamööda kaotasid talle ja ma mõtlesin, et ikka tahaks ka mängida temaga. Ja ma oleks, ma kordan, oleks peaaegu võitnud, aga loomulikult ei.. Ta sai supsti viimase palli ikkagi enne mind. Aga jube hea tunne oli küll. Suutsin oma maine muidugi maha teha, kui ta võttis minuga paari ja tänu sellele me kaotasime.
Igatahes pärast rääkisime veel mingis umbkeeles taga juttu ka ja tulime tulema. Vot. Need kes elasid alumises majas jäid siis sinna ja kuna mina ja Palm oleme samas majas, siis me läksime sinna, aga meie maja ees oli baar lahti, mis on väga ebatüüpiline, sest siin pannakse kõik kohad jube vara kinni. Seega otsustasime Palmiga viimased sendid kokku lugeda ja veel kaks õlut võtta, mis lõppes nii kurvalt, et ma pillasin enda oma maha ja põhi tuli alt ära. Õlul siis, aga ennäe imet sõidab meie kõrvale autu, kus sees Henri ja Tom, kes kohe usinasti autut parkima ja sups poodi mulle uut ja endale õlut tooma. Suti siis hängisime, kui meid tuli ahistama mingi purjus portugali härra, kes arvatavasti varastas Palmi suitsupaki, aga ka noolis meelalt meie õlusid. Otsustasime liikuda edasi kiige juurde. Ma ei teadnud, et selline kiik seal üldse ongi. See oli selline trossiga, kus sa saad täiega alla lasta. Kohutavalt fun. Mulle nii meeldis. Agaaaaa, see härra jälitas meid ja lõpuks ajas mu nii marru, et ma sõimasin ta vastu posti. Kuna Henri kartis, et ma lähen talle kallale, siis ta eskortis härra meeldivalt minema.
Ühesõnaga nüüd hakkas tulema kõmu.. Heheee, mis oli marulõbus. Olin siis sattunud konkreetselt kolme väga kaua juba Madeiral viibiva noormehe seltsi, kes hakkasid ajama ikka nii konkreetselt meestejuttu, kui üldse võib endale ette kujutada. Mul läks supsti oma sugu meelest ära ja pidin ennast ikka pooleks hirnuma, sest ma pole reaalselt kunagi nii otse nii palju järjest kuulnud, kuidas maru nukrad mitte privaatsetes tubades noormehed saarel, kus on võttegrupis valdavas enamuses mehed ja külas kohalikke näeb vähe lihtsalt kurdavad, et nad hakkavad kohe plahvatama ja puud tunduvad ka juba seksikad.
Ükspäev meie režissööri proua Kertu kurtis mulle ka, et Portugali kohalikud härrad tunduvad igapäevaga aina ilusamad. Ja Tiit, kellel tuli naine siia, on kõik juba kadedusest roheliseks ajanud. Seda on kõrvalt jälgida väga lõbus.
Ah jaa, ja võtted ka. Täna olen tervepäev Taborit tärklise ja jogurtiga kreemitanud.. Üsna nii ongi. No vot. Igatahes jah, poisid kõnnivad kõik kõrvadel. Ma pole õnneks endal taolisi tundemärke tähendanud. Minus vist ei ole hetkel eriti ruumi. Peaks kuidagi kõigepealt mingi tugeva puhastuskuuri läbima, sest olen varbaotstest juuksekarvadeni igasugust pahna täis ja üldse ei ole viitsimist seda pahna juurde koguda.
Jul 18, 2011
Homme on vaba päev!!! Juheijuhei, see tähendab, et täna tuleb suurem pidu. Eile plaanisin mingi jumala vara magama minna, aga läks nagu ikka õhtu teisiti, kui olin oodanud. Lürpisin rahulikult koos teistega veini kuni ootamatult olingi viimane, kes oli veel ärkve meie majas.
Ja siis, siiiiiiiis tuli Indrek piljardit mängimast. Vot vot. See portugali tüüp kellega me eelmisel päeval mängisime piljardit oli meid seal oodanud. Aga Indrek reaalselt oskab mängida ka ja ta oli jumala eufoorias, sest ta oli võitnud kaks mängu ja neil oli maru lõbus olnud. Ja otseloomulikult oli tal jälle kaasas, Indrekul ma siis mõtlen, portvein ja otseloomulikult pakkus ta seda mulle ja otseloomulikult ma seda ka jõin.
Et siis veetsime Indrekuga portveini seltsis väga toredasti aega ja kohutavalt hea oli kuulata rääkimas inimest, kellega vähe sellest oli tunne, et ta saab minust aru, aga ka oskas reaalselt öelda ise asju, mis panid mind iseendast ja olukordadest paremini aru saama. Ja kohutavalt tore õhtu oli. Agaa, tagajärg on tänane peavalu. Ma olin lõpuks jumala purjakil ja ütlesin, et lähen magama ära, sest kell 9 hakkab võte, mille peale ta teatas naeratavalt, et tal hakkab kell 5. Enne veel rääkis ta loo. Tõestisündinud loo (või noh, otsusta ise). Kuidas ema läks oma poja eest paluma kuningat, et toda ei hukataks. Aga poeg oli saanud hakkama selliste asjadega, mida ei ole võimalik andestada. Ema ütles, et ma ei palugi andestust ma palun halastust. Ma saan aru, et andeks anda ei ole võimalik ja see ei ole isegi seadusega lubatud, aga ma palun halastust. Ja kuningas mõtles sellepeale välja pagenduse. Ja saatis poja pagendusse.
Jul 19, 2011
Täna oli vaba päev. Eile juhtus selline tore asi minuga, et mu telefon läks lolliks. Klahvid lihtsalt hakkasid segast panema. Mõtlesin, et lülitan korra välja, aga sisse enam ei saanud, kuna klahvid olid lolliks läinud, siis pin koodi kirjutada ei saanud. Seega jäi nii. Palmil õnneks kaks telefoni kaasas ja andis ühe mulle kasutada. Juheijuhei.
Vut, aga õhtal oli pidu ja fotosess, kus siis tehti tuhat pilti, ainult näitlejad, heli, valgus, näitleja ja heli, sõbrapildid jnejnejne… Tegelikult oli tore, aga me läksime kiikuma üsnapea osadega, oli ka tore, aga, aga kuna ma terve õhtu jõin sampust, siis jäin ruttu uimaseks ja kl 1 hüppasin juba voodisse ja tegelikult isegi suutsin magada, kuigi akna taga käis öö läbi laulukoor.
Homme kusjuures läheme karaoket laulma…
Nii, aga nüüd see telefon, oeh, ma ju ei teadnud, mis helinaga see on, ja siis kl 8 minu aja järgi kõllas mulle Natali ja ma ehmatasin ennast jumala ärkvele. Ja pea valutas mis jube. Uhuhuhuuuu. Küsis mult, mis draama öösel on juhtunud, ega ma ei teadnudki, mis draama. Proovisin siis uurida ja ega mu aju lahti ei hammustanud vastust. Ega ta ei viitsinud väga ka hammustada. Lihtsalt liiga palju draamat, mida ma leian, et ma ei ole esiteks ära teeninud ja teiseks ka mitte kuidagi põhjust andnud, toimub mu ümber ja see on nii räme väsitav! Võib-olla isegi hea, sest vähe sellest, et ma ei viitsi mõelda enam, ega ei oota otseselt ka enam midagi ja eriti isegi ei üllatu, sest väga palju hullemaks ja segasemaks minna ei saa, siis tegelikult ma ei viitsi isegi eriti pingutada, sest ega suurt kasu ei ole, oled sa hea või halb, teised inimesed käituvad ikka oma iseloomu järgi. Ega sinu käitumine suurt ei muuda, kui teised su ümber otsustavad jumal teab miks ja mida teha. Ja mina ei jaksa küll välja nuputada. Peaasi, et ise suudan endaga rahus olla ja mitte alluda igasugustele provokatsioonidele, mis tahavad mind endast välja viia ja kohutavalt õnnetuks teha. Mingi oma kese, eks. Oma kese saavutamine järgmine tähtis siht.
Ja siis peale seda järjekordselt elamusterohket hommikut läksime me suure kambaga seiklema. Kõigepealt käisime söömas, kus ma jätsin kõik alles ja jõin vaid Coca Colat. Just, just ja ma ei joo tegelikult Coca Colat, aga elamusi on vaja kas pole. Ja seejärel sõitsime eriti ilusasse kohta, mille nimi on maailmalõpu kohvik 🙂 ja lihtsalt vahtisime hästi kaua ookeani, sest hea oli vaadata ja imelik tunda, kui väike ma olen.
Ja lõpuks läksime ujuma ka ookeanisse. Mul polnud ujumispükse kaasas, seega läksin teksadega ja mingit naljakat vihma sadas, sest pilved on koguaeg liiga madalal. Heh. Üleüldiselt oli päev rahustav ja homme valmis jälle töötama.
P.s. Tabor on nii räme naljakas, et me kõik lihtsalt lämbume naerust, kui ta suu lahti teeb ja suu on tal kinni väga harva. Igatahes loodame, et draama jääb edaspidi siiski lavale ja kaamerate ette. Igapäeva elu võiks olla veidi armsam ja lihtsam. Põnevusel ja põnevusel on vahe.
Jul 20, 2011
Täna oli selline põnev päev, kus käisime juuksuris ja siis karaoket laulmas. Tabor sai blondeeritud ja me kõik lauldud. Mis oli otseloomulikult kohutav, mida karaoke samas enamasti ongi. Pidime olema suti purjakil ja siis juba väga täis ja muudkui laulma ja laulma. Lõpuks kohalik baar juba laulis koos meiega. Valisin laulu pealkirjaga Last Christmas. Just-just, seesama laul oligi ja seda siis ulgus kogu paar SUVEL MADEIRAL täiest kõrist kaasa.. Heh. Einoh, lõbus värk.
Annelil oli sünnipäev ka, seega lõpetuseks laulsime talle portugali keeles sünnipäeva laulu kah. Oma telefonist jäin täna lõplikult ilma, aga noh ma ise võtsin seda märgina, et ma ei vahiks seda tühja ekraani rohkem niiskete koera silmadega ja nüüd lihtsalt ei olegi võimalust seda teha. Eks ma siis annan teada, kui mul uus käes ja teie kõigi numbreid vajan.
Öösel magasin väga halvasti, ma loodan, et täna on parem. Selline tüüpiline rõve unenägu, millest ärkad üles ja saad kergendatult hingata, aga lihtsalt ärkasin ja nii ongi nagu ma unes nägin ja kergendatult hingata ei saanud. Vastik! Tahaks pai ja kindlust. Ja juukseid võiks ka keegi pusida.
Jul 21, 2011
Täna on olnud suti pilves. Peesitasin bassu ääres küll kah vahepeal, kui oli võtetest paus, aga kuidagi tibutagi on koguaeg peal, seega panin nüüd üldse jaki ja püksid jalga. Võtted on möödunud väikese uimasuse all. Võib-olla on see, et me oleme nüüd siin juba kõik piisavalt kaua olnud ja lihtsalt on saabunud hetk, kus kõigil hakkab kerge selline väsimushullus peale tulema, olen märganud, et inimesed kipuvad üksinda kaljunukkidel kaugusesse vahtima ja osadel silmad aegajalt vesised jne. Et arvatavasti nii mõnigi ei suuda ära oodata, et koju jõuda. Õnneks on mõned, kes on tulnud eelmine nädal ja mõned kellel tulid pered siia ja tänu sellele on neil veel energiat küll ja jagavad rõõmuga teistelegi. 26ndal kolime pealinna, seega siis on veidi teine keskkond ka ja ma usun, et see toob ka jälle uut hingamist.
Ma enda kohta ei teagi ausalt öeldes kas ma olen väsinud või on koduigatsus või tahaks siia kolida. Ma ei ole kunagi olnud selline koduigatsuse tüüpi. Mäletan, kui olin väike, siis mulle kohutavalt meeldisid igasugused lastelaagrid ja need kestsid ka tavaliselt kuu aega ja ma jõudsin alati kõikidesse nii ära kiinduda, et nutsin nagu hull, kui pidin tagasi koju minema. Ja kui kodus olin, siis käisin alati ringi, nagu mul oleks mingi suur saladus südames, mida keegi ei tea ja mida ma kellegagi jagada ei taha. Tegelikult oli see saladus alati lihtsalt see kogu kuu aega ja kõik need inimesed, keda ma pidasin ainult enda omaks ja nendest rääkimine oleks tähendanud nende jagamist. Aga nüüd suuremana ma nagu ei oska enam hästi nii. Hoian nagu alati palju suuremat distantsi, ja olen palju pinnapealsem oma suhtlemises võõrastega. Ja kui keegi ikka pikka aega alles jääb, siis kiindun ära ja siis tekib see sama mõnus saladus, mida ei taha jagada. Väiksena piisas samast tundest tihti ainult mõnest päevast. Vot aga jah, nüüd lähen Leeniga piljardit mängima. Heh ta pole kunagi mänginud, aga peab olema tõeline piljardiäss. Saab kindlasti lõbus olema.
Jul 24, 2011
Õppisin selgeks lauamängu Narnia, ja raisk ma olen selles osav, tegin meestele niimoodi pähe, et nad jõudsid ainult õhku ahmida. Ma loodan, et mu õnn ei pöördu muidugi järgmiste mängudega. Hommikul käisin kardiga sõitmas. Väga maru oli, kihutasin nagu pöörane. Tee oli libe ka ja autupepu tuli koguaeg ette, aga sain jälle tagasi ja välja teelt ei sõitnud. Kipakipakipa oli. Pm olengi terve päeva veetnud Margusega. Või noh, võtted on olnud koos temaga. Ja ilgelt vinge on olnud. Juhuu. Ja peale seda läksime roosiaeda. Mis oli kilomeetreid pikk igasuguste käikudega. Kohutavalt ilus ja igalpool olid bassud kus sai ujuda ja ülimegasupper romantiline. Vahtisin seal kogu mõnuga ja lõpuks jäin võttel tukkuma, heh.
Aga noh, ilus päev. Ja Margus on khuul. Kui me oleksime kunagi olnud õde-venda, siis meie vanemad oleks selle laterdamise all hulluks läinud. Minu esimene kohtumine temaga oli juba ju Vanalinna stuudio päevadel, nii et põhimõtteliselt tean ma teda kõige kauem siit. Üks vanamees oli nunnu lapselapsega ja ütles: “ma pean teda koguaeg armastama, sest ta saab kohe aru kui ma ei tee seda ja siis ta ei taha mind enam” jube armas papi oli.
Jul 25, 2011
Boy: Hey, let's get together tonight Girl: I have a boyfriend Boy: I have a math exam tomorrow Girl: What does that have to do with anything? Boy: Sorry, I thought we are listing things we are going to cheat on
Täna on olnud siis selline paljastuste päev, kus kogu tõde tegelastest on selgunud. See on mulle päris fun, kuna ma olen üks vähestest tegelastest, kes tegelikult ei tea absoluutselt, mis siin saarel (sarjas) toimub. See tähendab, et täpselt nagu kogu dialoog on improviseeritud, siis ei tea me ka seda, mis teised tegelased samal ajal teevad.
Hommikul pidin autot lükkama ja kitsega juttu rääkima. Ja põhimõtteliselt üks stseen, kus mind tuleb lohutama üks võõras tädi. Selles stseenis murdusin kuidagi täielikult. Ja murdusingi. Tobe värk. Täna on üle pika aja jälle kohutavalt palav päev ja siin külas on meie viimane päev, homme kolime pealinna. Homme on ka vaba päev enne viimaseid võttepäevasid.
Seega täna on suur pingelangus ja tuleb pidupidupidu. Mõtlesime minna mohiitosid baari jooma, heh, ei tea kui hea mõte see on, aga eks mul on aega veel reageerida. Ja siis see, et ajus on suur pudru ja kapsad, aga saabus lõpuks valgustus ühe otsuse kohta, mida teha ja siis tegin seda. Mõtlesin, et kui ma ei saa maailmast mitte midagi aru, aga on midagi, mida ma tunnen tugevasti, et ma tahan teha, siis ainus viis vaikselt tipa-tapa rajale tagasi saada, on sellest õlekõrrest kinni haarata ja siis on midagi juba selgem ja ülejäänud rahul lihtsam minu juurde teed leida.
Ja selgus tuleb, ma olen selles kindel, see on lihtsalt aja küsimus. Valikud tehakse, ka siis kui need on tehtud mitte midagi tehes ja ammugi siis kui need on lihtsalt tehtud. Pikk jutt, sitt jutt. Kõik halb siin ilmas sünnib sellest, et üksteisele minnakse liiga palju korda, nii head kui halba tehes. Pidavat olema mingi Portugali vanasõna.
Comments